Miks sa valetad mulle näkku? Miks sa teeskled, et oled mu sõber? Miks sa räägid must taga? Miks sa ei ole see, kes ma arvasin et sa oled? Miks sa muutusid selliseks, nagu ma kartsin? Miks sa oled selline? Miks sa ei ole selline nagu varem? Miks? Miks? Miks?
Ma tean, et sõbrad muutuvad teistsugusteks, ja hiljem me näeme, kes siis tegelikult on me sõbrad.Kuid miks see peab juhtuma nii kiiresti?Üks hetk oled selline ja teine hetk hoopis teistsugune.Kui raske siis on hoida enda sõpru, neid austada kasvõi natuke, mitte valetades? Hetkel on mul ainult üks tõeline sõber, keda ma võin 101% usaldada, selleks on Carolyn. Ta on selline nagu ta oli ja selleks ta ka jääb. Ma loodan. Kuid mu teised sõbrad, nad kõik on nii feigid, üks hetk nad teesklevad et on su sõbrad, ja teine hetk ülbavad ja tõrjuvad mind endast eemale. See pole aus.Eks mul on ka palju teisi sõpru, kes on tõelised sõbrad, näiteks Kevin, Harriet, Reelika jne. Ma õnneks ei ole selline inimene, kes hakkab kõike vastu tegema, tagasi ignoma, tagasi valetama jnejne. Sest ma ei lange nii madalale. Ja vähemalt nüüd ma siis näen, kes on mu tõeline sõber, kes mitte.
Ja küsides mult, kas mul on palju sõpru, vastan ma, ei ole, kuid mulle piisab nendest vähestest, kes mulle on tõelised sõbrad, ja kõik need teised ,,sõbrad,, võivad pe*se kerida. Ma olen juba tõeliselt vihane, et mulle nii tehakse, mulle tehakse ülekohut.Ma saan nendest valedest teada varem või hiljem, nüüdseks on juba lahti koorunud palju valesid. Lihtsalt kurb on, et inimesed, kellest ma hoolisin on teistsugused, ma ei tunne neid enam, nad on minu jaoks tühi koht. Nii kurb kui see ka pole.Ja kui üks nendest ,,feigist,, sõbrast seda loeb, siis eks ta tunneb enda ka ära, ma loodan.Ehk tunneb ta ennast puudutatuna...
