heihei,
täitsa hea tuju on hetkel
kui paar asja välja jätta..
Ja okei, ma kirjutan vahepeal siia ka enda igapäeva elust, ärge pahandage eks.
Igastahes, täna oli tõesti väga lambine päev. Nagu terve see nädal on olnud. Hommikul üles, kooli, koju. Ainuke erinevus oli see, et ma ei läinud täna trenni. trenni ei olnudki. Anettega nukuteatrisse, kleite proovima. No andke andeks, aga miks meile nii nõmedad kleidid anti? Võibolla ma virisen ja vingun liiga palju, aga tõesti. Üritus ise tundub ka suhteliselt pointless, meie kava on ka 30 sekundit? KAMMOOON, ma tõsiselt kahtlen, kas ma jään järgmine aasta MyFitnessi edasi, kuna see tase.... no see võiks olla kordades parem. meie treener on super, ausalt, aga maeitea.. pole kindel enam. Kas üldse tegelen tantsuga edasi? Äkki peaks midagi muud prooovima? Kuid mida? Ma ei suuda otsustada. Help me!
Lugesin ühe tüdruku blogi ja imestan, et kui tugev ta võib olla. Isegi sellise haigusega, ta on super tugev. Sõbrad on talle toeks, ta on nii positiivne. Ma tõenäoliselt nutaks patja kuskil nurgas ja ei suudaks edasi liikuda, harjuda selle mõttega. Tema on ehe näide sellest, et elu ei ole pooltki nii hull, kui me arvame, alati on keeegi kellel on hullem, alati. Ma vaatan tagasi sellele ajale, kui minul oli kõik paha ja nõme. Tegelikult ei olnud ju asi nii hull, kõik oli okei. Kõik saab alati korda, ka minul ja teil.