maybe i should run away?

Oeh, võiks kuhugi ära joosta, kuhugi mujale, siit, eestist ära. Leida uued sõbrad ja uut elu alustada. Nii kuradi raske on hetkel. Käisin hetk tagasi õues, kell oli siis mingi pool 9? Noh, suhteliselt pime. Hästi mõnus. Vaikne. Mitte kedagi ei olnud. Kõrvaklapid peas ja maailm oli välja lülitatud. Ma mõtlesin hetkeks, et võiks teha nagu kunagi...kuu aega tagasi. Lihtsalt ära minna, aga mul hakkas külm ja ma mõtlesin, et ehk ma ei saa seekord sealt tagasi, ehk mul ei vea seekord nii hästi. Olin juba Väike-Õismäelt välja... jalutamas. Ja siis helistati mulle, ja tunti huvi, kus ma olen. See pani põhimõtteliselt aru pähe, et mida ma teen. Hea tunne oli, kui keegi korraks hoolis. Ma olen selline inimene, kes vajab hoolivust. Hoidmist jms. See tekitab turvatunde vms. EI oskagi seda seletada, aga saate aru küll, mida ma mõtlen. Niisiis, jõudsin nurmenukku tagasi, tegin 3 tiigiringi, nutsin tühjaks ja hea oli olla. Siiamaani on, mingi kurbus on ikka, see on mul koguaeg, ja tuju ka kõige parem ei ole. Ma juba kahetsen et lõpuni ei läinud..oleks näha saand, mis juhtund oleks. Nagunii mul midagi kaotada pole..