Kõik asjad on praegult nii lohakile jäetud ja kõik on nii paigast ära. Mu ainus soov oleks see, et kõik saaks korda ja oleks nii nagu asjad olid enne.
Ma nagu tunnen et mina olen kõiges süüdi ja mina olen kogu selle sita põhjustaja. Olen ma siis tõesti nii halb inimene? Tõenäoliselt neid on palju, kes näitavad näpuga, et näe see on see lits kes seda ja seda tegi. Teate ka kui fucking vastik tunne see on? See parastamine ja minu alandamine.
Lihtsalt hetkel on mul ainult see lootus, et see teema unustatakse ja liigutakse edasi.
Ma ei suuda isegi enda parimale sõbrale enam otsa vaadata, sest esiteks see mis ta mulle korraldas on liig ja see mida me mõlemad üksteisele korraldasime on üle mõistuse. Ta oli mu parim sõber, ma ei tea kas on edasi, aga praegu ongi kõik nii segane, tänu teile kõigile, kes seda sitta edasi levitasid. Sõbrad my ass.
Nõme pubekaiga, kus kõik asjad räägitakse igaleühele edasi, et siis koos parastada ja maha teha.
See kõik oligi liiga hea et tõsi ollla.
