Hei
kell on varsti 1 öösel ja ma peaks magama. Homme soome siiski, saan umbes 2-3 tundi magada, aga ehk ongi parem, saan laevas siis nats magada. Soome on üldse nii lamp, kui sinna üheks päevaks minna. Midagi teha ka ei saa, titekarjaga ka veel. Just great! Kuigi ma peaks hetkel magama, istun siin arvutis, ainuke valgus ongi see läpaka ekraani valgus. Mõtlesin msn'ist ka välja logida. Aga siis suutis Ciku mulle enda muret kurta ja läks isegi tuju paremaks, et ma pole ainuke, kellel sada mõtet peas ja üldse selline teistsugune olek. Kuid mis homme toimuma hakkab? Mis laupäeval toimub? Kas meil läheb pühapäeval, koolitantsul kõik hästi? Millal ma Carot näen, millal ma Sind näen? Need mõtted ja sada muud mõtet on mu peas. Igatsus on ka nii kohutavalt suur, tahaksin sulle messida, kuid ehk ajan su üles? Ma ei julge isegi sulle enam messida. Midagi hakkab vastu. Võib-olla ma olen lihtsalt väsinud, hetkel ja mõtlen asju üle, aga iga kord, kui sinuga olen ma ikkagi igatsen sind, mis sest, et sa mu kõrval oled, 24/7 on see igatsus. Eriti tore on siis kui sa reaalselt teisel pool eestit oled. Ja need inimesd, kes mu blogi loevad ja ei tea, kellest ma siin kogu aeg räägin, siis polegi vaja teada. Lihtsalt, ehk tunnete ka ise samamoodi. Ehk saate aru minust. Ja ma lihtsalt
pean seda kõike siia kirjutama. Kergem hakkab. Ei, ma ausalt ei masetse enam, kui keegi selleks põhjust ei anna, paha, vastik, piinav valu on mõtetes. Seda ei vii ka miski ära. Kui sa juhuslikult ennast kohe, nüüd, siia ei telepordi, siiis on sitasti küll. Aga olgu siis, ma üritan nüüd magama jääda. Igatsen sind nii kuradi palju. musi oled.
