Nii mõnus on istuda kodus, soe läpakas süles, kuum kakao käe kõrval ja lihtsalt rääkida 2 kõige kallima inimesega. Lihtsalt, need kaks inimest on need, kes on kõige usaldusväärsemad, tõsi, ühte nendest tean ma vaevalt ühe kuu, aga temaga on nii mõnus rääkida. Ta kuulab ära, kui mingi mure on. Lihtne, hea sõber. Haha, muidugi, nime ma ei ütle, aga võite aimata. Hetkel, kui on selle aasta alguse kõige raskem aeg, suudab ta mind ikka toetada ja muret tunda, ka lohutada kui vaja. Võib-olla on ta ka sellepärast selline, et ta on juba 16 aastat elanud, rohkem elukogenud kui teised mu sõbrad, aga uskumatu, kui tark ja hooliv võib üks poiss olla. Okei, ma rohkem ei räägi, aimate ära muidu. Jah, ma olen ka temast siin blogis varem rääkinud, mitte küll nii hästi kui praegult aga noh, vahet pole. Tegelikult istub mu üks kõige kallim hetkel, siinsamas, minu kõrval, eks aeg näitab kui kaua ta minu juures on, kallis Hugo Boss:) Ma tõesti armastan teda üliüliüli palju. Ei suudaks hetkel elu ette kujutada ilma temata. Nunnu elukas on. Aga te, kes mu blogi, hetkel, ja seda lõiku siin loevad, ka teie olete väga kallid, kuigi jah nii mõnedki teist räägivad minust ikkagi halvasti eriti viimasel ajal..Aga see selleks. Armastan teid kõiki!
