28 juuni - everything is never as it seems

Ma olen valetaja, sest ma ei räägi sulle kõike. Ma olen loll, sest vahel ma eksin. Ma olen kole, kuna mu nägu pole täiuslik, ma olen luuser, kuna mulle ei meeldi su seltskond. Ma olen võlts, kuna ma olen liiga tore. Ma olen imelik, kuna ma pole sinusugune. Ma olen paks, kuna ma söön, kui ma olen näljane. Ma olen madala enesehinnanguga, kuna  ma hoolin inimeste arvamusest minust. Ma olen igav, kuna ma pole hüperaktiivne.
Ära ürita mulle öelda, kes ma olen,
sest ma juba tean.

19 juuni - no bullshit

Võtsin aja maha paariks tunniks. Lihtsalt tantsisin ja unustasin kõik mured. Mitte midagi muud ei lugenud, kui muusika ja mu parimad - Carolyn ja Reelika. Meil oli savi, et seelikud üles tulid või alla vajusid. Meil oli savi, kas keegi pildistas meid või kui meid "vaadati". Meil oli savi, kui me hardbassisime nii, et KÕIK asjad alla vajusid, põhiline oli see, et meil oli hea olla. Ei, me ei olnud täis, kained, täielikult. Isegi see paar lonksu olid lambised. Lihtsalt hea maitse, kuid milleks juua seda üle, nii, et sul paha hakkab ja enda margi täis teed? Seal oli neid, kes tõesti enda margi täis tegid, ja keda vaadati halva pilguga. Meil oli hea. See on yolo. Forreal. Hea muusika oli kõik mida me vajasime, hea seltskond ja väsimatus. See oli lihtsalt suurepärane! Lõpuks ometi sain ma ennast hästi tunda, lõpuks ometi oli kõik HEA

11 juuni - one of the hardest parts of life is deciding whether let go or try harder

hei
ma tõsiselt ei tea mida ma mõtlen, tahaks nagu nutta, aga pole ka põhjust. lambine ju. eksole? lihtsalt need viimased päevad on läinud nii kiirelt et ma ei tea enam midagi. ma ei tea kas liikuda edasi, olla sama koha peal või... ? Ma kardan, et kui ma langetan mingi otsuse on see vale. See ei tundu lihtsalt reaalne, et keegi nii kallis võib mulle midagi sellist teha, kuid ma püüan leppida sellega, sest ma ju olen edasi liikunud.. või mis. Ma lihtsalt pean leppima sellega, olgugi et seda on valus teha, vaadata, ükskõik ju. Sest minu tunnetest ENAM ei hoolita, ma oleks nagu mingi faking mänguasi, kellega mängitakse, kui ära tüdinetakse, visatakse minema. Ma ei pruugi seda välja näidata, kuid tõesti, mida ma siis teen? Ma ainult nutan ja igatsen ja halan ja nii edasi. Kaua veel? mida ma peaksin tegema, et mitte seda läbi elada, uuesti ja uuesti, iga korraga, valusamini. Ehk peaksin ära lõpetama? Lõpetama teiega suhtlema, ja ütlema, et POHHUI, LEIATE PAREMA. saate kahekesi hakkama küll, eksju?
Kuid ma ei taha teid kaotada, tõesti ei taha. Aga kui kõik see seda nõuab, siis ongi ehk nii parem? Kuid ma tean, et ma ei suuda teieta elada, võimatu. Öelge siis teie, mida mina peaksin tegema?
no words needed.

08. juuni - värdjas

sa oled haige värdjas, tead seda? Sa nagu tahaksid mind ära osta,
sa tõesti arvad et ma andestan sulle? Et ma lähen eluga edasi ja unustan kõik selle? Neid haavu ei paranda miski, see valu on liiga tõeline. Aeg siinkohal ei aita. Ma pole, loll Kelleks sa mind pead?Kõik need viimased 4 päeva olen ma ennast magama nutnud. Kõike seda SINU pärast. Sa pole mulle mitte kunagi öelnud, et sa armastad mind. Ma ei tea, äkki ei armastagi? Näitad sa seda armastust ja hoolivust asjadega? Lõhnadega? Rahaga? See pole mingi armastus. Miks SINA nii loll pead olema? Sind peatab ainult  surm, eks? Varsti sind pole siin. Minu kõrval, See juhtub peagi. Ma tunnen seda Sind ei muuda miski, ei mina, rääkimata arstidest ja ega sa ise ka nii tugev pole, et ennast muuta. Oled uhke enda üle? Vaata, kuidas sa lõpetanud oled
Tundub, nagu oli see eile, kui sa olid rõõmus, abivalmis ja väga tore. Ma ei tea sind enam. Sa oled võõras. Kui mul oleks võimalus sulle öelda, et ma igatsen sind, et ma tahan vana sind tagasi, ma teeks seda. Aga sa ju ei kuula mind. Sul on savi. Ma olen sellest väsinud, nutmisest ja muretsemisest, et kas sa veel elad. Kõige haledam on see, et sa vabandad, palud andeks, mis kurat sul viga on? Sa ajad mind nii vihaseks enda ninnunännutamisega, et sinul on ka paha, kui ma sinuga ei räägi.Mul ei ole sind enam vaja. Ma ei vaja su raha, su kingitusi. Ma vajan su armastust ja hoolt,ma ei suuda enam. Tahaksin, et pühiksid mu pisaraid, ütleksid, et kõik on korras, kõik saab korda. Ma soovin, et järgmine päev oleks kõik endinde. Ma sooviks, et sa ei oleks enam selline värdjas.
Kui sa nii väga tahad minust ilma jääda ja teistest, siis palun väga, joo ennast nii putsi kui vähegi võimalik, laaberda mööda küla ringi, tunne ennast "hästi". Ma näen nüüd, mida teeb alkohol inimesega - tapab. Nii või teisiti. See on kohutav, ma ei taha lõpetada nagu sina, ma ei taha ENDA elu ... keerata, said aru? Ma ei taha olla sinusugune! Mulle ka meeldib sinust kirjutada nuttes, nuuksudes nagu mingi ulguv kass, kelle pisarad ära ei lõpe. Tundub, nagu see on suur ja lõputu õudusunenägu, millest ei ole võimalik üles ärgata. Tahaksin põgeneda, siin on nii palju pinget, tundub, nagu me ei tulegi siit välja. Täpselt, nagu aeg on seisma jäänud. Niiet mine ja joo,  kuid ära enam tagasi tule, sellist sind keegi enam ei vaja.

07.06 - sometimes i feel low, sometimes i feel high, sometimes i wanna jump to the sky.

tuleb jälle väga diip, mille järgi ma peaks tegelikult elama. mitte poh yolo, eksole.
hinga, mida iganes sa ka ei teeks, take a deeep breath ja siis uuesti. sa oled ilus. kas keegi on sulle seda hiljuti öelnud? Tegelikult on midagi, mis on palju tähtsam. Sa oled tugev. Mõnikord tunned, et ei ole, võibolla pidevalt, kuid ära unusta, et sa oled palju tugevam, kui sa arvad.
Iga hommik kui ärkad, nomatter, mida sa oled läbi elanud eelmine õhtu, nomatter what, hinda igat sekundit. Peale kõiki neid aastaid, mida oled elanud, oled sa ikka veel elus. Sa oled suutnud siiamaani elus püsida enda dramaatilises elus. Siiamaani su sees on lootus. Võibolla on see väga sügaval, sinu sees. Võibolla kõlab see veidralt, kuid ela edasi samamoodi iga päev. Ja just see teebki su imeliseks. Kuid hinga täna, hinga nüüd. Mõnikord on kõike liiga palju, kuid see on okei. Neid hetki tuleb, kui sa murdud ja tahad nutta, kui sa tahad magama jääda ja mitte kunagi enam ärgata. Kuid see ei tee sind nõrgaks. See teeb sinust inimese. Kõike peale seda, mida läbi oled elanud, tunned seda. Ära alahinda seda. Tead mis see on? See on lootus. See tähendab, et sa tunned veel õnne ja armastust, see tähendab et  sa tunned uhkust ja rõõmu. See tähendab et sa oled elus, kuid enam seda, et sa elad.
Stay strong.
Stay beautiful

kuid vahel, lihtsalt hinga.

06.juuni - forgive, not forget

kõige haigem on see, kui ma olen rõõmus, ilma ühegi põhjuseta. Käin ringi, õnnelik nägu peas, räägin lambistest asjadest, topin neid ":D" smaile igale poole. Räägin nendega, kellega ma poleks kunagi arvanud, et ma räägin. Ostan endale kummikomme, lihtsalt ma naudin elu. Järgmine hetk, nutan ma ilma ühegi põhjuseta. Või ma alati suudan leida selle põhjuse, alati. Ja see on nii hea tunne. Ennast tühjaks nutta, ugeda suvalist raamatut, kuulata suvalist muusikat, see on mõnus. siis palun jätke mind rahule. Kuid see, kui ma hakkan põhimõtteliselt lambist bussis nutma, ei ole ka ju normaalne, mis? ma tõesti ei tea mis toimub, mis minuga toimub, kõik on nii segane, hetkel on kõik nii segane, ma ei tea mida ma tahan, ma ei tea mida ma saan. ma ei tea, kes mulle noa selga löövad. ma ei tea millal keegi ära sureb.. kõik on aja küsimus, kuid ma ei taha, et see heaolu läbi saab, ma tahan nautida seda kõike head. aga ma ei jõua, kuna alati on keegi või miski, kes selle tuju ära rikub, alati,alati. Ühe nädala, sooviks ma olla nii, et ma olen õnnelik. Lihtsalt, hetke, nädala. Seda ei ole ju palju palutud. Tahaksin tunda jälle rõõmu igas pisiasjas, mitte halli igas päevas. I wish, i could. I wish, i wish, i wish.....