hei
vabandust, kuid pean jälle veits masetsema, siiirad vabandused neile, kes on mu vingumist kuulanud ja pidanud kuulama kuid nüüd siis mu mõtted hetkel..
Kirjutan seda postitust läbi pisarate..lihtsalt. Sõna otsese mõttes, olen juba ca 3 tundi siin tühja nutnud, eks põhjus on ka, kuid ma ei saa aru, kas need pisarad ei saagi otsa? Ma ei jaksa enam. Kuradi valus on. Kuradi kurb on. Ja kuradi vihane tunne on. Ise ka ei tea, miks ma selline olen, mis tunded mind täpselt valdavad. Nagu tunnete keerise keskel. Silmad juba kipitavad nendest soolastest pisaratest, mis mööda mu põski alla voolavad ja voolavad.Ma ei saa süüdistada siin mitte kedagi, peale iseenda, ma ise olen kõiges selles süüdi, mis siin, täna ja praegu toimub. Nii mitmetel asjaoludel oleks see võinud ära jääda, see valus nutmine. Tõesti, mul on VALUS. Igalt poolt. Silmad on kõige rohkem valusad. Peast käivad igasugused mõtted läbi, ehk oleks ma pidanud ise midagi teisiti tegema, ehk oleks pidanud ise midagi teisiti ütlema? Ma ei tea. Ma ei tea mitte midagi enam. Kuulan ainult ühte ja sama laulu, 10000x.
Ja ära ei väsi.
Tõeline mõtlema panev lugu. Sõnad ei olegi nii tähtsad...
No comments:
Post a Comment