Vahel ma mõtlen, et varsti sa ei taha mind enam, sa tüdined ära ja lähed jälle uue tüdruku juurde. Varsti sa näed, et ma ei olegi nii täiuslik, kui sa arvasid. Sa paned tähele mu vigu. Ma kardan seda. Ma kardan sinust lihtsalt ilma jääda. Juba praegu ma lihtsalt tunnen, et me eemaldume üksteisest. Mis sest, et me oleme peaaegu igapäev koos. Me lihtsalt ei ole nii nagu varem. Okei, võib-olla see tundub mulle ja kõik on tegelikult hästi. Kõik ongi hästi, aga mis saab siis kui see kõik läbi saab? Ehk ma peaksingi nautima igat hetke, kui olen sinuga. Iga hetk võib jääda viimaseks. Aga kõik on super, sina oled super ja ma loodan et sa ei muutu.
Jaah, suht mase tuli praegult, aga midagi pole teha, mu blogi ongi nagu mingi mase. Aga kevad on käes, suvi lähedal ja päike on väljas :-) Kõik sujub juba superhästi, hatereid on ka vähemaks jäänud või siis nad on lihtsalt tagasi tõmmanud, aga caromusitibukallis, palun vabandust, et jälle nii mase post, kuid ära muretse, kõik on tegelikult hästi, eks? :)
No comments:
Post a Comment