Eile juhtus midagi.. Kohutavat, ma ei tea mida ma mõtlesin, sel hetkel tundus kõik nii kerge, ja kui lõpuks olin surnuks külmumas tahtsin lihtsalt..koju ära. Teki alla, korraks käis mõte läbi, et kas see ongi nüüd kõik? Kui paljud inimesed siis minust hoolivad`? Kui paljud inimesed tõesti tunneksid minust puudust? Paar inimest tõesti ütlesid, et mine koju, ära tee seda jne.. Kuid enam lihtsalt ei saanud tagasi pöörata, olin liiga kaugel reaalsusest ja liiga kaugel kodust..See tundub nagu filmis või raamatus, kuid see oli päriselt, see juhtus, ja see jääb mulle meelde. Täiesti uskmatu, kuidas ühe inimese sõnad, panevad mõtlema, ja mõtlema lausa... ära põgenemisele...Panevad mõtlema, kui paljud sooviva mu ära kadumist, kui paljud soovivad, et mind ei eksisteeriks. Kui paljude ajusid ma kepin, kui paljudele ma sitta keeran? See variant, tundus kõige lihtsam..tol hetkel, kui olin juba kaugel, kaugel, kaugel, reaalsusest, tahtsin ma koju minnna, enda koju, unustada kõik ja lihtsalt lõputult nutta..ma nutsingi ennast tol õhtul magama.
You'r moving on,
that's how they say
But how can I feel this way
With a broken heart
Alone in the dark
Looking for a way to escape
When it gets hard
You gotta stay strong
When everybody wants you to fail
We are the world today
We lost the spark
And that's the worst part
But you gotta take the good with the bad
No matter what cards you got
You still gotta play your hand
When it gets hard
You gotta stay strong
You'll see what I mean one day
No comments:
Post a Comment