life is a dream

kõndisin täna väljas, õhtul, 8 paiku, siinsamas, õika tiigi ringi peal. Ja kuulasin ,,Hey there Delilah,, Nii mõnus tunne oli, õues oli hästi külm, aga vaikne, ühtegi inimest ei olnud seal tiigi ringi peal..Ma mõtlesin, et ma hakkan jälle kartma, et mul tekib jälle hullud mõtted, kuid ei. Ma kõndisin lihtsalt aina sügavamale pimedusse, kuid see ei häirinud mind..Ma ei tea mis juhtus, aga kõik oli jälle nii lihtne ja kerge. Mul ei olnud hirme lihtsalt, ma kuulasin seda lugu ja ühtegi inimest mu kõrval ei olnud. Tagasi hakkasin liikuma ,,I'm yours,, 'i saatel, see oli aeglane lugu, oligi mõnus enda mõtteid mõlgutada, natuke enda elu üle järele mõelda, järele mõelda kohas, kus keegi mind segada ei saanud-mõtetes. Tundub ebaloogiline? Tegelikkuses ei ole. Kui sulgud endasse oled ainult Sina ja maailm, mitte Sina koos maailmaga. Ja inimene muutub täielikult, Sa lihtsalt ühel hetkel ei saa temast aru, ta on nagu inimene, keda sa alles kohtasid. Mulle on öeldud, et ma olen imelik, tibi, bitch, värdjas, debiilik jne. Kuid kes meist seda ei oleks? Kõik oleme omamoodi veidrad, kuid ei tohi ka ennast ära unustada, uus look ei ole alati hea, seestpoolt hea. Kui treppikotta jõudsin, sai lugu läbi ja ma astusin igapäeva ellu, Jete pese nõud ära, Jete on sul õpitud? Jete kus sa käisid? Enda privaatset elu nagu üldse ei ole, ja mulle ei meeldi see, lihtsalt jätke mind vahel rahule, las ma sulgun enda ellu, nagu unistustesse..