Istun siin, teleka ees, pea mõtetest tühi. Mis Sinuga juhtunud on? Sulle ju ei sobi seline olek. Selline uus imidž. Sa üritad massi sulanduda. Aga sulle lihtsalt ei sobi see. Ma tean, et ma tähendan sulle midagi.. palju, kuid katsu olla, ma tean, et see on raske, kuid katsu üle saada. Sul on valusam näha mind kellegi teisega. Ole sina ise, nii on kõigil parem. Kohutavalt egoistlikuks oled muutunud, täitsa kahju isegi.
Käisime eile kristiinaga harkul. Pildistamas. See hetk, kui me olime põllul, middle of nowhere. Mõtlesin ma ennast ajast tagasi. Mõtlesin ennast aega, kus kõik oli sipa parem. Ega ma ei kurda, ka praegult läheb paremini, kui kunagi. Hakkasin mõtlema enda elule üleüldise pilguga. Ma suudan alati midagi negatiivset leida. Ükskõik kui hea asi tegelikult võib olla. Tundsin ennast vabana. Tahtsin tegelikult sinna põllule jääda, Sinna samasse päeva, kus kõik oli okei, päike paistis, linnud laulsid, nagu muinastjutus. Kõik oli niinii ilus. Mis sest, et nii kuradi kuradi külm oli ja mu emme natuke kuri. Siiski vägaväga lahe oli. Kõndisime sel kruusateel, vahepeal asfaltteel, mina paljajalu, sest kontsad tegid valu. hehe, see läks isegi riimi. Just tulin ka õuest, imestan, et emme lubas, hihi. Mõnus värske õhk oli, ja nüüd tuttu, varsti nädalavahetus, ja kõik on parem. Olge tublid, tsutsufrei.:P
No comments:
Post a Comment